Bayer teatas kokkuleppest Monsanto kohtuasja lahendamiseks
-
Ettevõte maksab kokku 10,1–10,9 miljardit dollarit (9,1–9,8 miljardit eurot), et lahendada käimasolevad ja võimalikud tulevased Roundup™-iga seotud vaidlused
-
Lisaks maksab ettevõte kuni 400 miljonit dollarit herbitsiidi dikamba kasutamisega ja umbes 820 miljonit dollarit polüklooritud bifenüüliga (PCB) seotud vaidluste lahendamiseks
-
Maksete tegemiseks kasutatakse vaba rahavoogu ja loomatervishoiu divisjoni müügist saadud vahendeid
-
Bayer on hästi positsioneeritud, et pakkuda teaduspõhiseid lahendusi ülemaailmsetele tervise- ja toitumisalastele vajadustele
Leverkusen, 24. juuni 2020 – Bayer teatas täna mitmest kokkuleppest, mis aitavad lahendada ulatuslikke Monsanto-vastaseid kohtuasju, sealhulgas tootega Roundup™ seotud vaidlust USAs ning herbitsiidi dikamba kasutamisega ja vee PCB-ga kahjustamisega seotud vaidlusi. Kõige olulisem on USA tootega Roundup™ seotud kokkulepe, millega lahendatakse umbes 75% Roundup™-iga seotud kohtuasjadest, mis sisaldavad umbes 125 000 esitatud ja veel esitamata nõuet. Rahuldatud nõuded laienevad kõikidele hagejaid esindavatele õigusbüroodele, mis tegelevad eri ringkondades Roundup™-i föderaalkohtuasjaga või California katsejuhtumite menetlemisega ja mis moodustavad umbes 95% ootel kohtuasjadest. Kokkuleppega pandi paika ka põhiväärtused ja -parameetrid, millest juhindutakse ülejäänud nõuete rahuldamisel edasistes läbirääkimistes. Kokkuleppega luuakse ka mehhanism potentsiaalsete tulevaste nõuete tõhusaks lahendamiseks. Et lõpetada praegused Roundupi kohtuasjad, maksab ettevõte 8,8–9,6 miljardit dollarit, mis sisaldab muu hulgas hüvitist, mis on mõeldud rahuldamata nõuete katmiseks. Lisaks eraldab ettevõte eraldi koondkokkuleppega 1,25 miljardit dollarit võimalike tulevaste vaidluste hüvitamiseks. Roundupiga seotud koondkokkuleppe peab heaks kiitma USA California põhjaosa ringkonnakohtu kohtunik Vince Chhabria. Bayeri kohtuasjade erikomitee toel kiitis kontserni juhatus ja nõukogu kokkulepped ühehäälselt heaks. Kokkulepetega ei tunnistata ettevõtte vastutust ega õigusrikkumist.
„Roundupi kokkulepe on Bayeri jaoks ennekõike õige tegu õigel ajal, millega saab pikka aega kestnud ebaselgusele punkti panna,“ ütles Bayeri tegevjuht Werner Baumann. „Sellega lahendatakse enamik praeguseid nõudeid ja võetakse kasutusele selge mehhanism võimalike tulevaste hagidega seotud riskide haldamiseks. Otsus on majanduslikult põhjendatud, kui võrrelda seda mitu aastat vältavatest kohtuprotsessidest tulenevate finantsriskidega ning meie mainele ja äritegevusele avalduva mõjuga. Roundupi kokkuleppe saavutamine võimaldab meil täielikult keskenduda oluliste tervishoiu- ja põllumajandustoodete tarnimisele. Peale selle tõstab see teadus- ja järelevalveasutustes ning teadusringkonnas üldisemalt taas päevakorda glüfosaati sisaldavate taimekaitsevahendite ohutuse ja otstarbekuse.“
„Roundupi kokkulepped on suunatud ainulaadse kohtuprotsessi konstruktiivsele ja mõistlikule lahendamisele,“ märkis Kenneth R. Feinberg, kelle kohus määras kokkuleppemenetluse vahendajaks. „Eraldiseisvad sõltumatud kokkulepped esitatud nõuete kohta on kordumatud ja teevad Bayerile au. Praeguseks saavutatud märkimisväärne edasiminek – arvestades seda, et puudutatud isikute arv on suurem kui muudel kohtuvaidluste menetlustel – tagab kindla raamistiku selleks, et pooled suudaksid käimasoleva Roundup™-i kohtuvaidluse lõpetada n-ö õigel ajal.“
Roundup™-iga seotud kohtuasja lahendamine
Taimekaitsevahendiga Roundup™ seotud kohtuprotsess hõlmab mitut etappi. Sõlmitud kokkulepetega lahendatakse valdav osa praeguseid kohtuasju USA föderaal- ja osariikide kohtutes ning need hõlmavad nii kohtusse jõudnud asjade hagejaid kui ka isikuid, kes on palganud õigusnõustaja, kuid ei ole veel hagi kohtusse esitanud. Kokkuleppemenetluse osalised peavad oma hagid tagasi võtma või loobuma hagi esitamisest tulevikus. Maksed vahemikus 8,8–9,6 miljardit dollarit hõlmavad nii juba allkirjastatud kui ka alles läbirääkimiste faasis olevaid kokkuleppeid. See annab ka tunnistust sellest, et nende hagejate arv, kellel on õigus saada kokkulepete alusel hüvitist, selgub alles siis, kui nõuete rahuldamise protsess on edukalt käima läinud. Nõuded, mille üle veel läbirääkimisi peetakse, puudutavad üldjuhul juhtumeid, mis tulenesid televisioonireklaamist ning mille puhul esitasid hagejate esindajad vähe teavet oma klientide terviseseisundi kohta või ei esitanud seda teavet üldse, ja/või juhtumeid, mida haldavad väikesed õigusbürood.
Kolme kohtusse jõudnud juhtumi – Johnson, Hardeman ja Pillod – menetlemine jätkub apellatsiooniprotsessiga ja need ei kuulu sõlmitud kokkulepete hulka. Ettevõtte jaoks on nende juhtumitega jätkamine väga oluline, sest apellatsioonimenetlus aitab välja töötada õigusliku baasi edaspidiseks. Apellatsioonikohtu materjalide põhjal väljendas USA valitsus oma toetust ettevõtte argumentidele, mis puudutavad föderaalõiguse ülemuslikkust osariikide õigusaktide üle. Ettevõtte hinnangul on osariigi seadusest tulenev nõue vähiohu hoiatuse vajalikkuse kohta Roundupi kohtuasja raames vastuolus USA föderaalseadustega, mis sellist vajadust ette ei näe ja seetõttu tuleb need hagid tagasi lükata. Alles sel nädalal leidis California osariigi föderaalkohtunik, et kogutud teaduslikud tõendid ei toeta osariigi Proposition 65-st tulenevat nõuet esitada vähiohu hoiatus glüfosaati sisaldavatel herbitsiididel. See otsus lisab kaalu argumentidele, mida ettevõte on selles juhtumis kohtus esitanud.
Võimalike tulevaste hagide lahendamisel lähtutakse koondkokkuleppest, mille kohus peab heaks kiitma. Selle kokkuleppega nähakse ette võimalike tulevaste hagejate rühma kindlaksmääramine ja sõltumatu teaduskomisjoni moodustamine. Nimetatud teaduskomisjon hakkab kindlaks määrama, kas herbitsiid Roundup™ võib tekitada mitte-Hodgkini lümfoomi (NHL), ja kui võib, siis milliste minimaalsete kokkupuutetasemete juures. Materjalid, mida üldine teaduskomisjon läbi vaatab ja mida kontsernil Bayer on lubatud avaldada või mis on avalikult kättesaadavad, avaldatakse avalikul veebilehel. Nii hagejate rühm kui ka ettevõte kohustuvad tunnistama teaduskomisjoni estitatud põhjuslikke seoseid, mis tähendab, et selle küsimuse läbivaatamine antakse vandekohtunike käest ekspertidest teadlaste kätte. Kui üldine teaduskomisjon ei tuvasta Roundup™-i ja NHL-i vahelist põhjuslikku seost, ei ole määratletud hagejatel õigust esitada ettevõtte vastu sellekohaseid uusi hagisid tulevastes kohtuvaidlustes. Eeldatakse, et üldise teaduskomisjoni otsuse väljakuulutamine võib võtta mitu aastat. Määratletud hagejatel ei ole õigust nõuda Roundup™-iga seotud nõuete edasist menetlemist ega kahjude hüvitamist enne, kui üldine teaduskomisjon on oma otsuse teinud. Kokkulepitud maksete maht on 1,25 miljardit dollarit ja seda kasutatakse NHL-i ravi uuringute toetamiseks, NHL-i diagnostikaprogrammide rahastamiseks puuduliku arstiabiga piirkondades ja asjaomase hagejarühma nende liikmete toetamiseks, kellel on NHL tekkinud enne üldise teaduskomisjoni otsuse tegemist ja kellel on õigus saada sel perioodil vajaduspõhist abi.
Ettevõte märkis, et enne kokkulepete sõlmimise otsuse tegemist kaaluti alternatiivseid võimalusi Roundup™-i juhtumitega seotud kohtuvaidluste jätkamiseks. Ettevõtte riskihinnangu kohaselt oleksid edasise kohtumenetluse võimalikud negatiivsed tagajärjed, sealhulgas täiendav reklaam ja hagejate arvu kasv, osalemine vähemalt kahekümnes kohtuasjas aastas, kohtuniku otsusega seotud määramatus ning kõige selle mõju ettevõtte mainele ja äritegevusele olnud tõenäoliselt oluliselt suuremad kui kokkuleppemenetlusega seotud kulud.
„Võttes arvesse erinevaid võimalusi, olen kindel, et see plaan pakub ammendavaid ja mõistlikke lahendusi keerulistele vaidlusküsimustele, mis selle kohtuasja raames üles kerkinud on,“ ütles advokaat ja Bayeri nõukogu konsultant John Beisner, kes on spetsialiseerunud kollektiivhagidele ning juhib õigusbüroo Skadden, Arps, Slate, Meagher & Flom LLP kollektiivhagide, kindlustuse ja tarbijaõiguste töörühma.
„Välisnõustaja John Beisneri ja kohtuasjade erikomitee toel on kontserni nõukogu pingsalt jälginud nii Roundup™-i kui ka dikamba ja PCB-ga seotud kohtuasju ning andnud juhatusele neis küsimustes nõu. Nõukogu nõustub täielikult kontserni juhatusega selles, et kõik kolm kokkulepet on sõlmitud ettevõtte ja selle huvirühmade parimates huvides,“ kinnitas Bayeri nõukogu esimees Norbert Winkeljohann.
Baumann lisas: „Meie ettevõtte tegevuse alus on klientide heaolu. Teaduspõhise ettevõttena, mis on pühendunud inimeste tervise parandamisele, tunneb Bayer kaasa kõigile, keda see haigus on tabanud, ja mõistab, et nad soovivad saada vastuseid. Samas näitavad ulatuslike teadusuuringute andmed seda, et herbitsiid Roundup™ ei tekita vähki ega ole seega selle kohtuprotsessi raames käsitletud haigusjuhtumite põhjus. Oleme oma glüfosaati sisaldavates taimekaitsevahendite ohutuses kindlad, sest need on ühed kõige enam uuritud sellelaadsed tooted. Neli aastakümmet teadusuuringuid annavad tunnistust sellest, et need ei ole ohtlikud ega kantserogeensed.“ Jaanuaris ilmunud ajutise registreerimise ülevaatamise otsuses jõudis USA keskkonnakaitseagentuur selgele järeldusele, et „mingeid glüfosaadiga kokkupuutumisest tulenevaid ohte inimese tervisele ei ole kindlaks tehtud.“
Bayeri klientide, sealhulgas põllumeeste ja teiste professionaalsete kasutajate jaoks, kelle elatusallikas oleneb glüfosaati sisaldavatest herbitsiididest, ei muutu Roundup™-i toodete kättesaadavuses midagi, nagu selgub täna avaldatud Roundup™-i kokkulepetest. Samal ajal on Bayer endiselt valmis pakkuma klientidele rohkem valikuid: eelmisel aastal teatas kontsern sellest, et investeerib kümne aasta jooksul umbes viis miljardit eurot lisatehnoloogiate arendamisesse, mis aitavad tõrjuda umbrohtu säästva põllumajanduse põhimõtteid silmas pidades.
Dikambaga seotud kohtuasja lahendamine
Bayer teatas ka kokkuleppest, millega lahendatakse kollektiivhagi herbitsiidi dikamba õhu kaudu levimisega seotud väidetavate kahjude hüvitamise asjus. Ettevõte maksab kuni 400 miljonit dollarit, et lahendada USA Missouri idaringkonna kohtus menetletavad omavahel seotud hagid ning saagiaastatega 2015–2020 seotud nõuded. Hüvitise saamiseks peavad hagejad esitama saagile tekitatud kahju tõendid ja tõendid selle kohta, et kahju tekitas dikamba-nimeline herbitsiid. Selle kokkuleppe saavutamiseks loodab ettevõte ka teise kostja, ettevõtte BASF abile.
See lahendus ei hõlma üht ja ainsat dikambaga seotud juhtumit, mis on jõudnud kohtusse – Bader Farmsi juhtumit. Ettevõte on seisukohal, et Bader Farmsi asjas tehtud otsus ei ole kooskõlas esitatud tõendite ja kehtiva õigusega, ning jätkab vajaduse korral taotluste ja apellatsioonikaebuste esitamist kohtujärgses etapis.
Bayer on kindlalt veendunud oma VaporGrip™-i tehnoloogial põhineva herbitsiidi XtendiMax™ ohutuses ja kasutuskõlblikkuses ning jätkab koolituste ja väljaõppe korraldamisega, et edendada selle toodangu tõhusat kasutamist põllumajandussektoris. Ettevõte tegutseb pooleliolevate dikamba-juhtumite lahendamise nimel, et suunata oma tähelepanu taas tarbijate vajadustele.
Polüklooritud bifenüülidega (PCB) seotud kohtuasja lahendamine
Bayer teatas ka mitmest kokkuleppest, millega lahendatakse suur osa juhtumeid, mis on seotud seotud PCB kasutamisega seotud kohtuasjades. Ettevõte Monsanto tootis PCB-d seaduslikult kuni 1977. aastani, mil loobus selle tootmisest. Ühe kokkuleppega määratakse kindlaks hagejate rühm, kuhu kuuluvad kõik kohaliku omavalitsuse asutused, kellel olid USA keskkonnakaitseagentuuri kasutusload PCB-ga kahjustatud heitveekogude jaoks. Bayer maksab sellele hagejate rühmale umbes 650 miljonit dollarit, mille peab kinnitama kohus.
Samal ajal on ettevõte sõlminud New Mexico ja Washingtoni osariigi Columbia ringkonna peaprokuröridega erikokkulepped sarnaste PCB-hagide lahendamiseks. Nende kokkulepete raames, mis erinevad eespool nimetatud kokkulepetest, maksab Bayer kokku umbes 170 miljonit dollarit.
Maksete tegemiseks kasutatakse vaba rahavoogu ja loomatervishoiu divisjoni müügist saadud vahendeid
Kokkulepete alusel tehtavate väljamaksetega loodetakse alustada 2020. aastal. Bayeri seniste hinnangute kohaselt ei ületa tõenäoline väljamaksete hulk 2020. ega 2021. aastal viit miljardit dollarit ning ülejäänud maksed tehakse 2022. või sellele järgnevatel aastatel. Et rahastada neid makseid, mis kuuluvad maksustamisele, saab Bayer kasutada olemasolevaid likviidseid vahendeid, tulevasi vabu rahavoogusid, loomatervishoiu divisjoni müügist saadud vahendeid ja täiendavat võlakirjaemissiooni, mis tagab maksete paindliku haldamise ja kontrolli eesseisvate kohustuste täitmise tähtaegade üle.
Võttes arvesse reitinguagentuuride avaldusi ja ettevõtte suhtlust nendega, loodab Bayer säilitada oma krediidireitingut. Kuna ettevõtte põhitegevus on olnud tugev, loodab ettevõte jätkata senise dividendipoliitikaga. Samas on esmane ülesanne laenuvahendite osakaalu vähendamine bilansis.
Bayer: kontsern vaatab healt turupositsioonilt kindlalt tulevikku
„Samal ajal, kui me püüame jätta kõik suured kohtuvaidlused selja taha, võib Bayer võtta kindla suuna tulevikku ning asuda otsima lahendusi ülemaailmsetele tervise- ja toitumisalastele väljakutsetele. See ei puuduta üksnes praegust aega, mil võitleme COVID-19 pandeemiaga, vaid ka pikemat perspektiivi, kus 2050. aastaks võib elanike arv tõusta 10 miljardi inimeseni – meie püüdleme selle suureneva ja vananeva elanikkonna elukvaliteedi parandamise poole,“ märkis Baumann. „Enam kui 100 000 inimest on töötanud selle nimel, et viia ravimite ja põllumajandustoodete kaudu ellu meie visioon „Tervist kõigile, nälga mitte kellelegi“. Usume, et teadus ja innovatsioon mängivad tulevikus olulist rolli, nii nagu nad on seda teinud Bayeris klientide ja patsientide teenindamisel juba 160 aasta vältel. Suhtume nendesse väljakutsetesse vastutustundlikult, et aidata kaasa ÜRO säästva arengu eesmärkide täitmisele ning jätkata läbipaistvat ja konstruktiivset koostööd oma huvirühmadega. See on vajalik selleks, et kindlustada üldsuse usaldus meie toodete ja ettevõtte vastu.“
Bayerist
Bayer on rahvusvaheline kontsern, mille põhitegevus on seotud tervishoiu ja põllumajandusega. Kontserni toodete ja teenuste eesmärk on tuua inimestele kasu, aidates leida lahendusi tõsistele väljakutsetele, mis on seotud üha suureneva ja vananeva rahvastikuga. Samal ajal püüdleb kontsern selle poole, et suurendada oma tulu ja luua väärtust uuenduste ja kasvu kaudu. Bayer järgib rangelt säästva arengu põhimõtteid, Bayeri kaubamärk esindab usaldust, kindlust ja kvaliteeti kõikjal maailmas. 2019. aastal andis kontsern tööd umbes 104 000 inimesele ja selle müügitulu ulatus 43,5 miljardi euroni. Kapitalikulud moodustasid 2,9 miljardit eurot, teadus- ja arendustegevuse kulud aga 5,3 miljardit eurot. Vt lisateavet www.bayer.com.
Märkused toimetajatele.
Veebis on saadaval järgmised allikad www.bayer.com/settlements
Investorite konverentsikõne esitlused
Lingid konverentsikõnedele (pärast kõnesid on saadaval ka salvestused)
Lisateave glüfosaadi kohta
TV toimetajad saavad alla laadida viimase Bayeri salvestuse tasuta www.tv-footage.bayer.com/
Kontaktisikud:
Christopher Loder, telefon +1 201 3964325
E-post: christopher.loder@bayer.com
Christian Hartel, telefon +49 214 30-47686
E-post: christian.hartel@bayer.com
Tino Andresen, telefon +49 214 30-66048
E-post: tino.andresen@bayer.com
Vt lisateavet:www.bayer.com
tia (2020-0131E)
Tulevikku vaatavad avaldused
See pressiteade võib sisaldada tulevikku vaatavaid avaldusi, mis põhinevad praegustel eeldustel ja prognoosidel, mille on teinud Bayeri juhtkond. Mitmesugused teadaolevad ja teadmata riskid, määramatus ja muud tegurid võivad kaasa tuua olulisi erinevusi siin toodud hinnangute ning ettevõtte tegelike tulevaste tulemuste, finantsolukorra, arengu või näitajate vahel. Need tegurid hõlmavad ka teavet Bayeri avalikes aruannetes, mis on avaldatud Bayeri veebilehel www.bayer.com. Ettevõte ei vastuta nende tulevikku vaatavate avalduste ajakohastamise ega vastavusse viimise eest tulevaste sündmuste või arengutega.